Mida tähendab “apostellik” ja “apostellik reformatsioon”?

Apostellik liikumine ehk apostellik reformatsioon, on üldise taastamisprotsessi käesolev faas. Taastamisprotsess, mis algas Lutheri reformatsiooniga, jätkus Wesley, anabaptistide ning ka nelipühi ärkamisega 20.sajandi alguses. Peale seda jätkas taastamisprotsessi 40.- te lõpu ja 50.-te aastate tervendusärkamine, Word of Faith (Usu Sõna) õpetusliikumine 70.-datel ja 80.-date algusaastatel ja 80.-date aastate keskpaigast alguse saanud prohvetlik liikumine.

Neis taastamise faasides on Jumal taastanud ja taastab “kaduma läinud” või hüljatud tõdesid ning asetab nad õigetesse, neile määratud kohtadesse Kristuse Ihus. Näiteks vaatamata sellele, et igas põlvkonnas on olnud Püha Vaimuga ristitud usklikke, oli võimas nelipühi liikumine see, mis muutis Püha Vaimuga ristimise koos teistes keeltes rääkimisega Kristuse Ihu jaoks tavapäraseks. Tänapäeval peetakse maailmas enamus paikades normaalseks seda, et usklikud räägivad Jumalast antud Püha Vaimu keelt. Kui vaadata globaalset pilti, siis on need, kes ei räägi teisi keeli, muutunud mineviku reliikviaks.

Niisiis, ülal öeldu valguses Jumal taastab apostli andi ja koguduse apostellikku loomust. Uurime esiteks apostlit. See on esimene aluseline and, mis moodustab koos prohveti anniga (tõelise prohveti anniga) peamise fundamentaalse anni Kristuse Ihu üles ehitamiseks.

1 Korintlastele 12:28 ütleb “Ja Jumal on seadnud koguduses mõned: esiteks apostleiks…” Apostli võidmine on apostlite tegude raamatu valdav võidmine. Apostli anniga võrreldes mainitakse teisi teenimisande seal suhteliselt vähe. Samuti ei räägi Uus Testament üksnes Pauluse ja kaheteistkümne apostli tegevusest, vaid viitab lisaks neile veel 23-le isikule kui apostlile.

Vaatamata sellele, et kõne all olev and omab terves Uues Testamendis väga kaalukat rolli, laiutab apostlite mõistmise kohal suur vaakum ning näha on vaid üksikud arenenud apostleid. Veel hullem on see, et suuremal osal Kristuse Ihust puudub igasugune või väiksemgi huvi selle anni vastu ning see puudujääk ei paistagi Piibliga teravalt vastuollu minevat.

Kristuse Ihu on ilma selle annita lihtsalt võimetu küpsuseni kasvama. Kõik viiekordse teenistuse annid, nõnda nagu Efeslaste kirjas loetletud, on vajalikud Ihu treenimiseks teenimistöö jaoks, et Kristuse Ihu saaks üles ehitatud (Ef. 4:11,12).

Apostel on loomu poolest ehitaja ja aluse rajaja. Tema varustus sisaldab:

a) liikumapanevat indu , et viia tipp-täpsusega lõpuni see, mida ta on määratud ehitama
b) opositsioonist läbi murdmiseks vaja minevat väe võidmist, mis teeb ta võimeliseks ehitamise lõpuni viima
c) tunnetust Kristuse Ihu tegeliku seisundi kohta ning teadmist, kuidas teda küpsuseni tuua. See sisaldab ka võimet tuua Jumala valitsuse distsiplineerivaid tahke apostli mõjusfääri.

Kõik ülal nimetatud punktid on iseloomulikud küpsele apostellikule annile. Kuna see and on alles arenemisjärgus, saab neid omadusi näha erinevatel tasemetel.

Kui kohalik kogudus saab ülekandeid ja sisestusi apostli käest pääseb apostellik loomus ja varustus koguduse eluvoolu sisse. Need samad omadused sünnivad kogudusse, saavad seal toidetud ja muutuvad koguduses nähtavaks. Seda protsessi nimetatakse apostelliku loomuse sisse astumiseks.

Seal, kus kogudus või usklikud satuvad apostelliku võidmise mõju alla, kasvab visiooni täpsus ning sellega koos võime visiooni täide viimiseks.

Jumal on määranud, et kogudus ülemaailmselt omaks apostellikku loomust. Kõik, mis vähem, on ebastandardne ega oma täpset visiooni ja vajalikku indu Jumala tahte täide viimiseks sel hilisel tunnil.

Paljud kogudused on mitmetes põlvkondades jõudnud kaugele puhtalt pühenduse, eestpalve ja hingede võitmise abil, kuid need asjad ei tohtinud võtta apostelliku anni kohta. Need ülitähtsad tegevused olid määratud saatma apostellikku andi. Nende asjade koostöö võimaldab Jumala plaanide ja eesmärkide tugevat ja täpset ehitamist.

Vaatame nüüd selle taastusliikumise mõnesid tähtsaid doktriinilisi rõhuasetusi. Enne peame uurima sõna “apostel” definitsiooni. “Apostel” tuleneb Uue Testamendi kreekakeelsest sõnast, mis tähendab “välja läkitatut”. Järelikult on termini “apostellik” definitsioon seotud “läkitatute” ja “läkitamisega”.

Kui keegi on läkitatud, tuleb esitada järgmised küsimused: Kes on läkitatud? Mida ta on läkitatud tegema? Kuhu ta on läkitatud seda tegema? Kes teda läkitas? Kuidas ta on läkitatud seda tegema? Neis küsimustes tõusevad esile õpetuse olulised rõhuasetused.

1) KES on läkitatud:

a) apostel; järelikult asetseb rõhk apostli ameti korrektsel mõistmisel ja tunnustamisel ning selle taastamisel temale määratud domineerivasse positsiooni viiekordsete teenimisandide seas Jumala plaanis ehitada Kristuse Ihu

b) kogu Ihu; terve Ihu on läkitatud viima täide Suurt Käsku. Seetõttu on rõhk ühtsel Ihul. Seda defineerib võrdpilt kogudusest kui Jumala armee.

2) Läkitatud tegema MIDA: lõpetama sõnakuulelikult Tema tööd, kes teda läkitas. Järelikult rõhutatakse täpsust, sõnakuulelikkust ja meelsust, mis ei peatu enne, kui töö lõpule viidud.

3) Läkitatud KUHU: kindlalt määratletud, volitatud töösfääri ja võidmisesse. Järelikult rõhutatakse seda, et igaüks täidab alandlikult temale Jumala poolt antud osa. Sealjuures ei võrdle me end teistega ega riku sümfooniat volitades end ise tegema meile meelepäraseid asju.
Jumal otsustab, keda kuhu saata, kuid Ta soovib, et kogudus oleks läkitamisel Temaga partnerluses.
Seega rõhutatakse mitte enesekesksust ja enese-volitusel tegutsemist (Jumala silmis on selline töö volituseta). Rõhutatakse eriliselt Uue Testamendi mudelit, kus kogudus on läkitaja.

4) Läkitatud KUIDAS: Jumala instruktsioone mööda; Seega on tähelepanu piibellike mudelite ja kavandite täpsel järgimisel.

Kenneth Kaasik
Pastor
Järvamaa Kristlik Keskus