Mida me usume

PÜHAKIRJA - Piibel on Jumala inspireeritud Sõna, pühade inimeste töö tulemus, kes rääkisid ja kirjutasid vastavalt sellele, kuidas Püha Vaim neid juhtis. Me aktsepteerime Uut Lepingut, kirja pandud Uues Testamendis, kõikumatu juhendina käitumises ja doktriinis.
(2 Tim. 3:16; 1 Tess. 2:13; 2 Pe. 1:21)

KOLMAINU JUMALAT – meie Jumal on üks, kes avaldub kolmes Isikus: Isa, Poeg ja Püha Vaim, kes on võrdväärsed. (5 Mo. 6:4; Fil. 2:6) Jumal Isa on suurem kui kõik; Sõna läkitaja (Logos) ja Sünnitaja. (Joh. 14:28, Joh. 16:28, Joh 1:14) Poeg on lihaks saanud Sõna, Ainusündinu ning eksisteerinud koos Isaga algusest peale. (Joh. 1:1, Joh. 1:18, Joh. 1:14) Püha Vaim johtub nii Isast kui Pojast ning on igavene. (Joh. 14:16, Joh. 15:26)

INIMESE LANGEMIST JA LUNASTUST – Inimene on loodud olevus, tehtud Jumala sarnaseks ja Tema kuju järele. Aadama üleastumise ja langemise tõttu tuli maailma patt. Piibel ütleb „..kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma“ ja „Ei ole kedagi, kes oleks õige, ei ühtainustki;“ (Ro. 3:10; 3:23) Jeesus Kristus, Jumal Poeg ilmus, et teha olematuks kuradi teod. Ta andis oma elu ning valas oma vere, et lunastada ja taastada inimene Jumalale. (Ro. 5:14, 1 Joh. 3:8) Pääste on Jumala and inimesele. See on eraldatud Käsuseaduse tegudest ning toimib armu kaudu usus Jeesusesse Kristusesse, mille tulemuseks on Jumalale meelepärased teod.

IGAVEST ELU JA UUTSÜNDI – Inimese esimene samm pääste poole on kurvastus Jumala meele järele, mis saavutab meeleparanduse. Uuestisünd on vajalik kõigile inimestele. Selle vastu võtmine juhatab igavesse ellu. (2 Kor. 7:10; Joh. 3:3; 1 Joh.5:12)

VEERISTIMIST – Vette kastmise kaudu toimuv ristimine on meie Issanda otsene käsk, ette nähtud üksnes usklikele. See korraldus sümboliseerib kristlase samastumist Kristusega Tema surmas, matmises ja ülestõusmises. (Mt. 28:19; Ro. 6:4; Kol. 2:12; Ap. 8:36-39) Veeristimise ajal on omaks võetud lausuda: „Tähistagu see sinu usu tunnistamist Issandasse Jeesusesse Kristusesse, Tema meelevallas ristin ma sind Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen“

RISTIMIST PÜHAS VAIMUS – Püha Vaimu ja tulega ristimine on Issanda Jeesuse Kristuse poolt tõotatud Jumala and kõigile usklikele käesolevas maailmakorralduses, mis järgneb uuestisünnile. Selle kogemusega kaasneb Püha Vaimu poolt antud teiste keelte rääkimise tunnus. (Mt. 3:11; Joh. 14:16; Ap. 1:8; Ap. 2:38, 39; Ap. 19:1-7; Ap. 2:1-4)

PÜHITSUST – Piibel õpetab, et ükski inimene ei saa Issandat näha ilma pühitsuseta. Me usume pühitsuse doktriini kui kindlat, aga samas progresseeruvat armu tööd, mis algab taassünniga ning jätkub kuni pääste täiustumiseni Kristuse tagasitulekus. (Heeb. 12:14; 1 Tess. 5;23; 2 Pe. 3:18; 2 Ko. 3:18; Fil. 3:12-14; 1 Ko. 1:30)

JUMALIKKU TERVENEMIST – Tervenemine on inimkeha füüsilise keha haiguste jaoks. See tuleb Jumala väest usupalve ja käte peale panemise kaudu. Tervenemise on taganud Kristuse lepitustöö ning see on Koguduse kõigi liikmete eesõigus täna. (Jk. 5:14,15; Mk. 16:18; Jes. 53:4,5; Mt. 8:17; 1 Pe. 2:24)

ÕIGETE ÜLESTÕUSMIST JA MEIE ISSANDA TAGASITULEKUT – Inglid ütlesid Jeesuse jüngritele „...seesama Jeesus, kes teilt üles võeti taevasse, tuleb samal kombel kui te nägite Teda taevasse minevat!“ Tema tagasitulek seisab ees. Tema tulekus „...Kristuses surnud tõusevad üles esmalt, selle järele kistakse meid, kes elame ja üle jääme, ühtlasi nendega pilvede peal issandale vastu üles õhku...“. (Ap. 1:11; 1 Tess. 4:16,17) Peale katsumuste aega naaseb Ta Maa peale kui kuningate Kuningas ja isandate Issand koos oma pühadega, kes on kuningad ja preestrid ning Ta valitseb tuhat aastat. (Ilm. 5:10; 20:6)

PÕRGUT JA IGAVEST KARISTUST - Inimene, kes sureb füüsiliselt oma pattudes Kristust vastu võtmata, on lootusetult ja igavesti kadunud tulejärves. Tal puudub igasugune edaspidine võimalus kuulda evangeeliumit või parandada meelt. Tulejärv on konkreetne paik. Terminid „igavene“ ja „igavesti“, mida kasutatakse neetud tulejärve karistuse kestuse kirjeldamiseks, omavad samasugust lõputu eksistentsi tähendust, mida kasutatakse ka viidates pühade rõõmu ja ekstaasi kestusele Jumala ligiolus. (Heeb. 9:27; Ilm. 19:20)